Silt: ilusinuümber

Ma ei tea, kas see on mingi täiskasvanuks saamise märk või lihtsalt elukogemus, aga ühel hetkel hakkad aru saama, et “ah, küll ma kannatan ära” ei ole üldse nii hea strateegia, kui see noorena tundus. Mitte sellepärast, et elu oleks halb, vaid sellepärast, et keha väsib lõpuks ära olemast see koht, kuhu kõik pinged ja tempo kokku kogunevad.

ISE Head Spa Therapy jõudis minuni läbi juhuse, läbi ühe vestluse, mis jäi kummitama. Mitte nii, et ma oleks kohe jooksuga broneerinud, vaid pigem nii, et ma mõtlesin mitu päeva järjest selle peale, et äkki see on üks neist asjadest, mille puhul tuleks endale öelda: okei, proovin ära.

Ja nüüd ma olen käinud ISE Head Spa Therapys Avely juures kaks korda ja veebruaris lähen uuesti, sest see ei ole lihtsalt “mõnus koht”, vaid koht, kus mul päriselt hakkas parem.

Miks ma üldse läksin? Juuksed. Täiesti ausalt – juuksed.

Mul pole kunagi olnud neid pakse, tugevaid, reklaamilikke juukseid, mis näevad head välja isegi siis, kui sa ärkad üles, silmad poolkinni ja padjajälg otsa ees. Mul on pigem pehmed, õhukesed ja ludud juuksed. Sellised, mis on armsad ja hellad, aga mis nõuavad alati natuke “ära mine nüüd laiali, palun” koostööd.

Ja just seepärast on juuste teema minu jaoks alati natuke tundlik. Kui sul on juba loomulikult õrnem juuksevolüüm, siis iga kaotatud juuksekarv ei ole lihtsalt “ah, normaalne tsükkel”, vaid väike sisemine küsimärk, et kas see on ikka okei.

Lisaks oli 2024 minu kehale päris korralik katsumus, sest mu kehal oli neli kirurgilist sekkumist. Kõik vajalik, kõik õige, aga organism saab sellest oma koormuse kätte. Ja ühel hetkel hakkasid juuksed tasapisi rohkem langema. Mitte nii, et ma oleks paanikas olnud, aga nii, et ma tundsin: ma tahaks, et keegi päriselt vaataks mu peanahka ja ütleks ausalt, mis toimub.

Ma tahtsin kinnitust, mitte lohutust.

1. kord: JUUKSE- JA PEANAHATERAAPIA (Kuninganna Lõõgastus)

Avely juures on üks asi, mis kohe alguses mõjub hästi: sa tunned, et sa ei pea ennast “kokku võtma” ega kuidagi õigustama, miks sa tulid. Ta on rahulik, kohal ja tema tempo sunnib sindki natuke aeglasemaks.

Ta pakkus teed, rääkisime mu rutiinidest, sellest, mida ma kasutan, milline on mu nahk, mis seisus on juuksed ja mis mind tegelikult muretsema pani. Siis tuli see osa, mida ma olin salamisi kõige rohkem oodanud: peanaha ja juuste analüüs.

Ma ei oodanud midagi suurt, aga see oli nagu… päris vastus päris küsimusele. Ja see vastus oli ausalt öeldes nii rahustav, et ma tundsin, kuidas mingi sisemine pinge kohe alla läks: peanahk oli puhas, seis oli hea ja kõige parem osa – uusi pisikesi juukseid oli tulemas juurde. Palju. Selline hetk, kus tahaks korraks oma peanahale öelda: tubli töö 😄

Ja siis algas hoolitsus….

Kui keegi arvab, et see on lihtsalt “pesu ja mask”, siis… ei. See oli rännak, kus mu keha sai järjest rohkem aru, et nüüd võib päriselt puhata.

Näopuhastus ja ensüümkoorimine tegid naha värskemaks, kuivharjamine käivitas mõnusa vereringe ärkamise, Ayurveda kuumad taimekompressid näole ja dekolteele olid täpselt selline soe “ooo” tunne, mida sa ei oska enne igatseda, kui see sinuga juhtub. Lümfimassaaž näole, peale ja kaelale oli täielik jackpot, sest see on see piirkond, kuhu mul kipub elu end parkima.

Ja sealt edasi läks asi veel sügavamaks: peanaha koorimine ja sügavpuhastus, halo veeteraapia, peapesu OMO-meetodil, ravimtaimedest loputusvesi, auruteraapia, juukseseerum… ja see kõik ei tundunud “produktide paraadina”, vaid päriselt hooliva süsteemina, kus igal sammul oli mõte.

Lisaks kätemassaaž (jah, muidugi, miks mitte 😄), heliteraapia elemendid, näokreem ja lõpuks juuste kuivatamine ja ma olin täiesti kindel, et ma tulen siia tagasi. Mitte ainult selle pärast, et juuksed said hoolt, vaid selle pärast, et ma sain korraks päriselt vaikseks.

2. kord: FLOW-massaažitehnika (ja see on koht, kus mu kael andis alla)

Teisel korral läksin ma juba sellise teadmisega, et siit tuleb hea asi. Aga Flow-massaažitehnika… see oli mu enda jaoks eraldi kategooria. Selle massaaži juures oli parim see, et ta oli õrn. Nii õrn, et alguses mõtled, et okei, mõnus, rahulik… ja siis saad aru, et see “mõnus” on tegelikult salakaval, sest need liigutused on nii täpsed ja teadlikud, et su keha hakkab pingetest lahti laskma enne, kui sa jõuad kontrollida, kas sa üldse oled valmis lahti laskma.

Kõige rohkem tundsin ma seda kaelas. Mul on kael see koht, kus stress käib nagu “tere, ma tulin elama” ja sealt on teda tavaliselt raske välja saada. Flow tegi seda täiesti märkamatult – nagu keegi keeraks pinged maha, mitte rebiks neid ära.

Ja siis juhtus see, mida ma ei oodanud, aga mida ma nüüd natuke armastan: ma jäin magama. Selline sügav uni, kus sa isegi ei tea, kas sa oled veel olemas või oled muutunud vatipilveks. Ma loodan siiralt, et ma ei norsatanud… aga kui norsatasin, siis vähemalt teate, et see töötas 😂

Pärast seda oli mu keha nii puhanud, et mul oli tunne, et ma kõnnin kergemalt. Ja mis veel parem – see tunne jäi alles. Täna on juba nädal möödas ja ma tunnen seda ikka. Kael ei ole pinges, pea on selgem ja sees on mingi rahulik “mul on okei” tunne, mida ei saa kuidagi välja mõelda, seda saab ainult kogeda.

*Veebruaris lähen tagasi, sest mul on tunne, et ma õpin ennast teistmoodi hoidma

Ma lähen veebruaris jälle, sest see pole mulle “luksus”, vaid teadlik valik. Mitte sellepärast, et kõik oleks halvasti, vaid sellepärast, et ma ei taha enam oodata, kuni on halb.

Ma tahan olla endale rohkem tänulik. Ja ISE Head Spa Therapy Avely juures on üks neist kohtadest, kus see tänulikkus saab päriselt kehaga kokku.

Kui keegi loeb seda ja tal tekib tunne, et “ma tahan ka”… siis ma ütlen täiesti rahulikult: ma saan aru. Sest see ei ole lihtsalt hoolitsus. See on tunne, mida keha mäletab.

Ja ma juba ootan veebruari.

Psss! ISE Head Spa Therapy asub Tartus – https://iseheadspa.ee

Monika Pensa / Jaanuar 2026